Laste õigused

Lastel on õigus tunda mõlemat oma vanemat. Vanemad on kohustatud kaitsma oma lapsi vaimse ja füüsilise vägivalla ning muude ohtude eest.

Lapsed peaksid saama haridust vastavalt oma võimetele ja huvidele. Vanemad peaksid enne lastega seotud otsuste langetamist konsulteerima oma lastega. Lastele tuleks anda suurem sõnaõigus, kui nad vanemaks ja küpsemaks saavad.

Enamik alla 5-aastaste lastega juhtuvaid õnnetusi juhtub kodus. Turvaline keskkond ja vanemate järelevalve vähendavad oluliselt õnnetuste tõenäosust esimestel eluaastatel. Tõsiste õnnetuste vältimiseks peavad vanemad ja teised laste eest hoolitsevad isikud teadma õnnetuste ja laste füüsilise, vaimse ja emotsionaalse arengu vahelist seost igas vanuses. Lapsed ei ole enne 10–12-aastaseks saamist piisavalt küpsed, et hinnata ja toime tulla keskkonnaohtudega.

13–18-aastased lapsed peaksid kuuletuma oma vanemate juhistele, austama teiste arvamusi ja järgima seadust. Noored täiskasvanud saavutavad teovõime, see tähendab õiguse ise oma rahaasjade ja isiklike asjade üle otsustada, 18-aastaselt. See tähendab, et nad vastutavad oma vara eest ja saavad otsustada, kus nad elavad, kuid kaotavad õiguse vanemate ülalpidamisele.

6–16-aastased lapsed peavad käima algkoolis. Kohustuslik koolikohustus on tasuta. Algkool lõpeb eksamitega, mille järel on võimalik kandideerida keskkooli. Keskkoolide sügissemestriks registreerimine toimub veebis ja tähtaeg on igal aastal juunis. Kevadsemestriks toimub õpilaste registreerimine kas koolis kohapeal või veebis.

Menntagátti veebisaidilt leiab mitmesugust teavet erikoolide, eriosakondade, õppeprogrammide ja muude puuetega lastele ja noortele täiskasvanutele mõeldud õppimisvõimaluste kohta.

Kohustusliku haridusega lapsi võib rakendada ainult kergetel töödel. Alla kolmeteistaastased lapsed võivad osaleda ainult kultuuri- ja kunstiüritustel ning spordi- ja reklaamitöödel ning ainult Tööohutuse ja Töötervishoiu Ameti loal.

13–14-aastaseid lapsi võib kasutada kergetel töödel, mida ei peeta ohtlikuks ega füüsiliselt raskeks. 15–17-aastased võivad koolivaheaegadel töötada kuni kaheksa tundi päevas (nelikümmend tundi nädalas). Lapsed ja noored täiskasvanud ei tohi öösel töötada.

Enamik suuri omavalitsusi korraldab igal suvel mõne nädala jooksul töökoole või noorsootöö programme vanimatele algkooliõpilastele (vanuses 13–16).

Islandi lasteombudsmani nimetab ametisse peaminister. Tema ülesanne on kaitsta ja edendada kõigi alla 18-aastaste laste huve, õigusi ja vajadusi Islandil.

Islandil on laste heaolu toetamiseks vastu võetud uus seadus. Seda nimetatakse laste heaolu huvides pakutavate integreeritud teenuste seaduseks ehk heaolu seaduseks.

See seadus tagab, et lapsed ja pered ei eksiks eri süsteemide vahel ära ega peaks teenuste vahel iseseisvalt navigeerima. Igal lapsel on õigus saada vajalikku abi siis, kui ta seda vajab.

Õige toe leidmine võib mõnikord olla keeruline ja see seadus püüab seda lihtsamaks teha, tagades, et õigeid teenuseid osutatakse õigel ajal õigete spetsialistide poolt. Lapsed ja vanemad saavad taotleda integreeritud teenuseid kõigil kooliastmetel, sotsiaalteenuste kaudu või tervisekliinikutes.

Islandi omavalitsused vastutavad lastekaitse eest ja peavad järgima riiklikke lastekaitseseadusi. Lastekaitseteenused on kättesaadavad kõigis omavalitsustes. Nende roll on toetada tõsiste probleemidega silmitsi seisvaid lapsi ja vanemaid ning tagada lapse turvalisus ja heaolu.

Lastekaitsetöötajad on spetsiaalselt koolitatud spetsialistid, kellel on sageli sotsiaaltöö, psühholoogia või hariduse taust. Vajadusel saavad nad lisatuge ja juhiseid riiklikult laste ja perede agentuurilt (Barna- og fjölskyldustofa), eriti keeruliste juhtumite korral.

Mõnes olukorras on kohalikel ringkonnavolikogudel õigus teha lastekaitseküsimustes ametlikke otsuseid.

Islandi lastekaitseseaduse kohaselt on igaühel kohustus teatada kahtlustest, et last koheldakse vägivalla, ahistamise või vastuvõetamatutes tingimustes elamise ohvriks langenuna. Sellest tuleks politseile teatada riikliku hädaabinumbri 112 või kohaliku lastekaitsekomisjoni kaudu.

Lastekaitseseaduse eesmärk on tagada, et lapsed, kes elavad vastuvõetamatutes tingimustes või kes ohustavad oma tervist ja arengut, saaksid vajalikku abi. Lastekaitseseadus hõlmab kõiki Islandi riigi territooriumil elavaid lapsi.

Islandi seadus sätestab, kui kaua võivad 0–16-aastased lapsed õhtuti ilma täiskasvanu järelevalveta õues viibida. Nende reeglite eesmärk on tagada, et lapsed kasvaksid üles turvalises ja tervislikus keskkonnas, kus nad saavad piisavalt magada.

Islandil puuduvad seadused, mis ütleksid, mis vanusest alates või kui kauaks lapsed üksi koju jääda võivad.

Vanemad peavad otsustama, mis on lapse jaoks parim. See põhineb laste õiguste seadusel ja lastekaitse seadusel .

Otsustades peaksid vanemad arvestama järgmisega:

• Lapse vanus ja küpsus
• Kui laps tunneb end turvaliselt ja on valmis
• Kui kodu on turvaline
• Kui läheduses on täiskasvanuid, kes saavad aidata

Parim on alustada lühikeste aegadega ja suurendada aega aeglaselt, kui laps saab hästi hakkama.
Väga väikeseid lapsi ei tohiks kunagi üksi jätta. Sellisel juhul tuleb sellest teatada lastekaitsele.

Kui te pole kindel, kas olukorrast tuleks lastekaitsele teatada, peaksite nõu saamiseks lastekaitsega ühendust võtma.

12-aastased või nooremad lapsed võivad pärast kella 20.00 avalikes kohtades viibida ainult siis, kui nendega on kaasas täiskasvanud.

1. maist kuni 1. septembrini võivad need olla avalikult väljas kuni kella 22.00-ni. Selle sätte vanusepiirangud viitavad sünniaastale, mitte sünnikuupäevale.

Siit leiate teavet lastele mõeldud õuetundide kohta kuues keeles. Islandi seadus sätestab, kui kaua võivad 0–16-aastased lapsed õhtuti ilma täiskasvanu järelevalveta väljas olla. Nende reeglite eesmärk on tagada, et lapsed kasvaksid üles turvalises ja tervislikus keskkonnas, kus on piisavalt magada.

13–16-aastased lapsed ilma täiskasvanute saatjata ei tohi pärast kella 22.00 õues viibida, välja arvatud juhul, kui nad on teel koju mõnelt kooli, spordiorganisatsiooni või noorteklubi korraldatud ürituselt.

Ajavahemikul 1. maist 1. septembrini on lastel lubatud õues viibida täiendavalt kaks tundi või hiljemalt südaööni. Selle sätte vanusepiirangud viitavad sünniaastale, mitte sünnikuupäevale.

Mis puutub töötamisse, siis üldiselt ei tohi noored täiskasvanud teha tööd, mis ületab nende füüsilist või psühholoogilist võimekust või on seotud nende tervisega. Nad peavad end kurssi viima töökeskkonna ohuteguritega, mis võivad ohustada nende tervist ja ohutust, ning seetõttu tuleb neile pakkuda asjakohast tuge ja koolitust. Lugege lisateavet kohta Noored tööl.

Kiusamine on korduv või pidev ahistamine või vägivald, olgu see füüsiline või vaimne, ühe või mitme isiku poolt teise vastu. Kiusamisel võivad ohvrile olla tõsised tagajärjed.

Kiusamine toimub üksikisiku ja rühma või kahe inimese vahel. Kiusamine võib olla verbaalne, sotsiaalne, materiaalne, vaimne ja füüsiline. See võib esineda nimetamise, kuulujuttude või ebatõeliste lugude vormis üksikisiku kohta või julgustades inimesi teatud isikuid ignoreerima. Kiusamine hõlmab ka kellegi korduvat mõnitamist tema välimuse, kehakaalu, kultuuri, usutunnistuse, nahavärvi, puude jms pärast. Kiusamise ohver võib tunda end soovimatuna ja tõrjutuna grupist, kuhu tal pole muud valikut, kui näiteks kuuluda. kooliklass või perekond. Kiusamisel võivad olla ka vägivallatsejale püsivalt kahjulikud tagajärjed.

Koolide kohustus on kiusamisele reageerida ning paljudes algkoolides on paika pandud tegevuskavad ja ennetusmeetmed.