Pagulastele mõeldud infobrošüürid

Mitmekultuuriline Infokeskus on avaldanud pagulastele mõeldud infobrošüüre Islandi ühiskonna ja süsteemide kohta, mis käsitlevad registreerimist olulistesse süsteemidesse, eluaset, tööd, lapsi ja noori, tervishoidu ning töötervishoidu ja tööohutust.

Need brošüürid on professionaalselt tõlgitud inglise, araabia, pärsia, hispaania, kurdi ja vene keelde ning on PDF-vormingus siit leitavad .

ID-number (kennitala; kt.)

• Sotsiaaltöötaja või teie kontaktisik immigratsioonidirektoraadis (Útlendingastofnun, ÚTL) saab kontrollida, millal teie isikutunnistus (kennitala) on valmis ja aktiveeritud.
• Kui teie isikut tõendav dokument on valmis, saab sotsiaalteenistus (félagsþjónustan) teid aidata rahalise abi taotlemisel.
• Broneeri aeg sotsiaaltöötaja juurde ja taotle abi (sotsiaaltoetusi), millele sul on õigus.
• Direktoraat (ÚTL) saadab sulle SMS-sõnumi, et teada saada, millal saad oma elamisloa kaardile (dvalarleyfiskort) aadressil Dalvegur 18, 201 Kópavogur järele minna.

Pangakonto

• Kui olete elamisloa kaardi kätte saanud, peate avama pangakonto (bankareikningur).
• Abikaasad (abikaasa ja naine või muu partnerlus) peavad igaüks avama eraldi pangakonto.
• Teie palk, rahaline abi (rahalised toetused: fjárhagsaðstoð) ja omavalitsuste maksed kantakse alati pangakontodele.
• Saate ise valida panga, kuhu soovite oma konto avada. Võtke kaasa oma elamisloa kaart (dvalarleyfiskort) ja pass või reisidokumendid, kui need teil on.
• Soovitav on eelnevalt helistada ja uurida, kas on vaja aeg kokku leppida.
• Peate minema sotsiaalteenustesse (félagsþjónustan) ja esitama oma pangakonto numbri andmed, et need saaks lisada teie rahalise abi taotlusele.

Internetipangandus (heimabanki og netbanki: kodupangandus ja elektrooniline pangandus)

• Kontojäägi nägemiseks ja arvete (reikningar) tasumiseks peate taotlema internetipanga teenust (heimabanki, netbanki).
• Võite paluda panga töötajatel aidata teil oma nutitelefoni veebirakendust (netbankaappið) alla laadida.
• Jätke oma PIN-kood ( isiklik identifitseerimisnumber , mida kasutate oma pangakontolt maksete tegemiseks) meelde. Ärge kandke seda kaasas kirjapanduna nii, et keegi teine saaks sellest aru ja seda kasutada, kui ta selle leiab. Ärge andke oma PIN-koodi teistele inimestele (isegi mitte politseile, pangatöötajatele ega inimestele, keda te ei tunne).
• NB: Mõned teie internetipangas tasumisele kuuluvad arved on märgitud valikulisteks (valgreiðslur). Need pärinevad tavaliselt heategevusorganisatsioonidelt, kes küsivad annetusi. Teil on vabadus otsustada, kas tasute need või mitte. Kui te ei soovi neid maksta, saate need kustutada (eyða).
• Enamik valikulise maksega arveid (valgreiðslur) ilmuvad teie netipangas, aga need võivad tulla ka postiga. Seetõttu on oluline enne arvete tasumist teada, milleks need on mõeldud.

Rafræn skilríki (elektrooniline identifitseerimine)

• See on viis oma isiku (kelleks sa oled) tõendamiseks elektroonilise side (veebisaitide) kasutamisel. Elektroonilise isikut tõendamise (rafræn skilríki) kasutamine on täpselt nagu isikut tõendava dokumendi esitamine. Saate seda kasutada vormide veebis allkirjastamiseks ja kui te seda teete, on sellel sama tähendus kui paberil käsitsi allkirjastamisel.
• Veebilehtede ja veebidokumentide avamisel ja mõnikord ka allkirjastamisel, mida paljud valitsusasutused, omavalitsused ja pangad kasutavad, peate enda tuvastamiseks kasutama e-kirja (rafræn skilríki).
• Igal inimesel peavad olema peolauad (rafræn skilríki). Abikaasadel või muude perekondlike partnerluste liikmetel peab igaühel olema oma peolauad (rafræn skilríki).
• Rafræn skilríki saate taotleda igas pangas või Auðkenni kaudu.
• Reisitoetuse taotlemisel peab teil kaasas olema Islandi numbriga mobiiltelefon ja kehtiv juhiluba või pass. Immigratsiooniameti (ÚTL) väljastatud reisidokumente aktsepteeritakse isikut tõendavate dokumentidena juhiloa või passi asemel.
• Lisateavet leiate aadressilt https://www.skilriki.is/ ja https://www.audkenni.is/ .

Pagulaste reisidokumendid

• Kui te pagulasena ei saa esitada oma koduriigi passi, peate taotlema reisidokumenti. Neid aktsepteeritakse isikut tõendavate dokumentidena samamoodi nagu juhiluba või passi.
• Reisidokumente saab taotleda immigratsiooniametist (Útlendingastofnun, ÚTL). Need maksavad 6000 Islandi krooni.
• Taotlusvormi saab kätte ÚTL-i kontorist aadressil Dalvegur 18, 201 Kópavogur, esitada see seal ja tasuda taotluse eest. Immigratsiooniamet (ÚTL) on avatud esmaspäevast reedeni kell 9.00–14.00. Kui elate väljaspool suurlinnapiirkonda, saate vormi kätte oma kohalikust ringkonnavoliniku büroost (sýslumaður) ja esitada selle sinna ( https://island.is/s/syslumenn/hofudborgarsvaedid ).
• ÚTL-i töötajad ei aita teil avalduse vormi täita.
• Kui teie avaldus on vastu võetud, saate SMS-teate, mis teavitab teid pildistamise aja broneerimisest.

• Pärast foto tegemist kulub veel 7–10 päeva, enne kui teie reisidokumendid väljastatakse.
• ÚTL-is on käimas töö reisidokumentide väljastamise lihtsama korra kallal.

Välisriikide kodanike passid

• Kui teile on antud humanitaarpõhjustel kaitse, võite ajutise reisidokumendi asemel saada välisriigi kodaniku passi.
• Erinevus seisneb selles, et reisidokumentidega saate reisida kõikidesse riikidesse peale oma kodumaa; välisriigi kodaniku passiga saate reisida kõikidesse riikidesse, kaasa arvatud oma kodumaale.
• Taotlemise kord on sama mis reisidokumentide puhul.

Sjúkratryggingar Íslands (SÍ: Islandi ravikindlustus)

• Kui teile on just antud pagulasseisund või humanitaarpõhjustel kaitse, siis ei kehti reegel, mis nõuab Islandil elamist kuue kuu jooksul enne tervisekindlustuse saamise õiguse saamist; teisisõnu, olete riikliku tervisekindlustuse kindlustusega kaetud kohe pärast rahvusvahelise kaitse saamist.
• Pagulastel on SÍ-s samad õigused kui kõigil teistel Islandil.
• SÍ katab osa ravikuludest ja teatud nõuetele vastavate retseptiravimite maksumusest.
• ÚTL saadab SÍ-le teavet, et pagulased registreeritaks tervisekindlustussüsteemis.

Otsin elukohta

• Pärast seda, kui teile on Islandil pagulasseisund antud, võite rahvusvahelise kaitse taotlejatele mõeldud majutuskohas elada veel vaid kaheksa nädalat. Seetõttu peaks eramajutuse leidmine olema teie jaoks esmatähtis.
• Majutust (eluaset, kortereid) üürimiseks leiate järgmistelt veebisaitidelt:

https://myigloo.is/

http://leigulistinn.is/

https://www.leiguland.is/

https://www.al.is/

https://leiga.is/

http://fasteignir.visi.is/#rent

https://www.mbl.is/fasteignir/leiga/

https://www.heimavellir.is/

https://bland.is/solutorg/fasteignir/herbergi-ibudir-husnaedi-til-leigu/?categoryId=59&sub=1

https://leiguskjol.is/leiguvefur/ibudir/leit/

Facebook – “leiga” (rent)

Üürileping (üürileping, üürileping, húsaleigusamningur )

• Üürileping annab sulle kui üürnikule teatud õigused.
• Üürileping on registreeritud ringkonnavoliniku kantseleis (S ýslumaður ). Oma piirkonna ringkonnavoliniku kantselei leiate siit: https://www.syslumenn.is/
• Üüri, üüritoetuste (maksust tagasi saadav raha) ja eluasemekulude katteks mõeldud eritoetuse tagatisraha laenu taotlemiseks peate sotsiaalteenustes esitama üürilepingu.
• Üüri maksmise tagamiseks ja võimaliku varakahju katmiseks peate üürileandjale tagatisraha maksma. Selle katteks saate taotleda sotsiaalteenustelt laenu või alternatiivina veebilehtede https://leiguvernd.is või https://leiguskjol.is kaudu.
• Pea meeles : oluline on korterit hästi kohelda, reegleid järgida ja üüri õigel ajal maksta. Kui sa seda teed, saad üürileandjalt hea soovituse, mis on abiks uue korteri üürimisel.

Üürilepingu lõpetamise etteteatamistähtaeg

• Tähtajatu üürilepingu etteteatamistähtaeg on:
  • 3 kuud – nii üürileandjale kui ka üürnikule – toa üüri eest.
  • Korteri üüri puhul 6 kuud, aga 3 kuud, kui teie (üürnik) ei ole esitanud nõuetekohast teavet või ei vasta üürilepingus sätestatud tingimustele.

• Kui üürileping on tähtajaline, siis see lõpeb kokkulepitud kuupäeval ja ei teie ega üürileandja ei pea sellest varem ette teatama. Kui teie üürnikuna ei ole esitanud kogu vajalikku teavet või kui te ei vasta üürilepingus sätestatud tingimustele, võib üürileandja tähtajalise üürilepingu lõpetada 3-kuulise etteteatamisega.

Eluasemetoetused

• Eluasemetoetused on igakuised maksed, mis on mõeldud madala sissetulekuga inimeste abistamiseks üüri maksmisel.
• Eluasemetoetused sõltuvad teie makstavast üürisummast, teie kodus elavate inimeste arvust ning kõigi nende inimeste kogusissetulekust ja kohustustest.
• Peate saatma registreeritud üürilepingu.
• Enne eluasemetoetuste taotlemist peate oma elukoha ( lögheimili ; koht, kus olete registreeritud elukohana) oma uuele aadressile üle viima. Seda saate teha järgmisel lingil: https://www.skra.is/umsoknir/rafraen-skil/flutningstilkynning/
• Eluasemetoetusi saate taotleda siin: https://island.is/en/housing-benefits
• Lisateabe saamiseks vaadake: https://island.is/en/housing-benefits/conditions
• Kui teil on õigus HMS-i eluasemetoetustele, võite saada ka otse omavalitsuselt erieluasemeabi . Lisateavet leiate järgmistelt veebisaitidelt:

• Reykjavík : https://reykjavik.is/en/special-housing-aid
• Reykjanesbær : https://www.reykjanesbaer.is/is/thjonusta/velferd-og-studningur/husnaedismal/husnaedisbaetur
• Kópavogur : https://www.kopavogur.is/is/ibuar/felagslegur-studningur/husaleigubaetur
• Hafnarfjörður : https://hafnarfjordur.is/thjonusta/velferd/felagsleg-urraedi/husnaedisadstod/#
• Mosfellsbær: https://mos.is/stjornsysla/baejarstjorn-rad-og-nefndir/reglur-og-samthykktir/serstakur-husnaedisstudningur

 Sotsiaalabi eluasemega

Sotsiaaltöötaja saab aidata teil taotleda rahalist abi elukoha üürimise ja sisustamise kulude katteks. Pidage meeles, et kõiki taotlusi vaadatakse läbi teie olukorra valguses ja abi saamiseks peate vastama kõigile omavalitsuse kehtestatud tingimustele.

• Üürikorteri tagatisraha tasumiseks antud laenud on tavaliselt 2-3 kuu üüri suurused.
• Mööblitoetus: See aitab teil osta vajalikku mööblit (voodid, lauad, toolid) ja seadmeid (külmkapp, pliit, pesumasin, röster, veekeetja jne). Summad on järgmised:
  1. Kuni 100 000 Islandi krooni (maksimaalselt) tavalise mööbli puhul.
  2. Kuni 100 000 Islandi krooni (maksimaalselt) vajaliku varustuse (elektriseadmete) eest.
  3. 50 000 Islandi krooni lisatoetust iga lapse kohta.

• Eritoetused eluasemetoetusele: Igakuised maksed lisaks eluasemetoetustele. See eritoetus on omavalitsustes erinev.

Üürikorterite tagatisrahad

• On tavaline, et üürnik peab üüriperioodi alguses tagatiseks tasuma 2 või 3 kuu üüri suuruse tagatisraha (käendusraha). Tagatisraha katmiseks võite küsida abi sotsiaalteenustelt.
• Mõnikord on võimalik, et omavalitsused garanteerivad üürnikule üürilepingujärgsete kohustuste täitmiseks tagatisraha maksmise ( kuni 600 000 Islandi krooni ). Üürnik peab esitama üürilepingu sotsiaalteenustele ja seal avalduse.
• Tagatisraha tagastatakse üürniku pangakontole üüriperioodi lõpus.
• Väljakolimisel on oluline korter tagastada heas seisukorras, kus kõik on nii, nagu sissekolimisel oli .
• Tavaline hooldus (väikesed remonditööd) on teie vastutusel; kui ilmneb probleeme (näiteks leke katusel), peate sellest viivitamatult üürileandjat (omanikku) teavitama.
• Üürnikuna vastutate teie kinnisvarale tekitatud kahju eest ja peate tasuma kulud. Kui soovite midagi seina, põranda või lae külge parandada, auke puurida või värvida, peate kõigepealt üürileandjalt luba küsima.
• Korterisse kolides on hea mõte pildistada kõike ebatavalist, mida märkate, ja saata koopiad üürileandjale e-posti teel, et näidata korteri seisukorda selle teile üleandmise ajal. Te ei vastuta enam kahjude eest, mis olid juba enne sissekolimist olemas.

Üüripindade (korterite, apartementide) tavalised kahjustused

Ruumi kahjustamise vältimiseks pidage meeles järgmisi reegleid:

• Niiskus on Islandil sageli probleem. Soe vesi on odav, seega kipuvad inimesed seda palju kasutama: duši all, vannis, nõudepesemisel ja riiete pesemisel. Kindlasti vähendage siseruumide õhuniiskust (õhus olevat vett), avades aknaid ja tuulutades kõiki ruume 10–15 minutit paar korda päevas ning pühkides ära aknalaudadele tekkinud vee.
• Ärge kunagi valage puhastamise ajal vett otse põrandale: kasutage lappi ja pigistage sellest enne põranda pühkimist lisavett välja.
• Islandil on tavaks mitte kanda siseruumides jalanõusid. Kui astud koju jalanõudega, siis nendega kaasas niiskus ja mustus, mis kahjustavad põrandakatet.
• Toidu lõikamiseks ja hakkimiseks kasutage alati lõikelauda (puidust või plastist). Ärge kunagi lõigake otse lauale või tööpinkile.

Ühised osad ( sameignir – hoone osad, mida jagate teistega)

• Enamikus mitme omanikuga elamutes (kortermajades, kortermajades) on elanike ühistu ( húsfélag ). Húsfélag peab koosolekuid probleemide arutamiseks, maja reeglite kokkuleppimiseks ja otsustab, kui palju inimesed peavad iga kuu ühisesse fondi ( hússjóður ) maksma.
• Mõnikord maksab húsfélag koristusfirmale, et see koristaks hoone osad, mida kõik kasutavad, kuid mis ei kuulu kellelegi (fuajee, trepid, pesuruum, vahekäigud jne); mõnikord jagavad omanikud või elanikud seda tööd ja teevad koristust kordamööda.
• Jalgrattaid, lapsevankreid, lapsevankreid ja mõnikord ka lumekelke võib hoida jalgrattahoiuruumis (hjólageymsla). Nendes ühiskasutatavates kohtades ei tohiks hoida muid asju; igal korteril on tavaliselt oma panipaik ( geymsla ) asjade hoidmiseks.
• Sa pead välja selgitama pesuruumi (riiete pesemiseks mõeldud ruum), pesu- ja kuivatusmasinate ning riiete kuivatusnööride kasutamise süsteemi.
• Hoidke prügikaste puhtana ja korras ning sorteerige esemed taaskasutuseks ( endurvinnsla ) ja pange need õigetesse prügikastidesse (paberi ja plasti, pudelite jms jaoks); prügikasti ülaosas on sildid, mis näitavad, milleks see on mõeldud. Ärge pange plastikut ja paberit tavaprügi hulka. Patareid, ohtlikud ained ( spilliefni : happed, õli, värv jne) ja prügi, mis ei tohiks tavaprügikasti minna, tuleb viia kohalikesse kogumiskonteineritesse või taaskasutusettevõtetesse (Endurvinnslan, Sorpa).
• Öösel kella 22.00 ja 7.00 vahel peab olema rahu ja vaikus: ärge kuulake valju muusikat ega tehke lärmi, mis häirib teisi inimesi.

Töötamine ja töökohad Islandil

Tööhõive määr (töötavate inimeste osakaal) on Islandil väga kõrge. Enamikus peredes peavad mõlemad täiskasvanud tavaliselt töötama, et oma kodu hallata. Kui mõlemad töötavad väljaspool kodu, peavad nad üksteist aitama ka majapidamistöödes ja laste kasvatamisel.

Töökoha omamine on oluline ja mitte ainult raha teenimise pärast. See hoiab sind ka aktiivsena, kaasab sind ühiskonda, aitab sul sõpru leida ja kogukonnas osaleda; see annab sulle rikkama elukogemuse.

Kaitse ja tööluba

Kui olete Islandil kaitse all, võite riigis elada ja töötada. Te ei pea taotlema spetsiaalset tööluba ja võite töötada mis tahes tööandja juures.

Töödirektoraat ( Vinnumálastofnun; VMST )

Direktoraadis on spetsiaalne töötajate meeskond, kes nõustab ja aitab pagulasi järgmistes küsimustes:

• Tööotsing
• Nõuanded õppimis- ja töövõimaluste kohta
• Islandi keele õppimine ja Islandi ühiskonna tundmaõppimine
• Muud viisid aktiivsena püsimiseks
• Töötage toega

VMST on avatud esmaspäevast neljapäevani kell 9–15 ja reedel kell 9–12. Nõustaja (nõustaja) juurde aja broneerimiseks võite helistada või paluda oma sotsiaaltöötajal teie eest aeg broneerida. VMST-l on filiaalid üle kogu Islandi. Lähima filiaali leiate siit:

https://island.is/en/o/directorate-of-labour/service-offices

Töökeskus Töödirektoraadis ( Vinnumálastofnun; VMST )

Töökeskus ( Atvinnutorg ) on tööministeeriumi teeninduskeskus:

• Lahtiolekuajad: E-N 13-15.
• Juurdepääs konsultantidele.
• Juurdepääs arvutitele.
• Aega pole vaja broneerida.

Tööbürood:

Tööbüroode nimekiri on leitav ka VMST veebisaidilt: https://www.vinnumalastofnun.is/storf – i – bodi/adrar – vinnumidlanir

Samuti leiad siit kuulutatud vabu töökohti:

www.storf.is

www.alfred.is

www.job.visir.is

www.mbli.is/atvinna

www.reykjavik.is/laus-storf

Vísir — www.visir.is/atvinna 

https://www.stjornarradid.is/efst-a-baugi/laus-storf-a-starfatorgi/

Hagvangur - www.hagvangur.is  

HH Ráðgjöf — www.hhr.is  

Ráðum — www.radum.is 

Intellecta — www.intellecta.is 

Välismaiste kvalifikatsioonide hindamine ja tunnustamine

Islandi ENIC/NARIC pakub abi väljastpoolt Islandit saadud kvalifikatsioonide (eksamid, kraadid, diplomid) tunnustamisel, kuid ei väljasta tegevuslubasid. http://www.enicnaric.is

• IDANi hariduskeskus (IÐAN fræðslusetur) hindab välismaiseid kutsekvalifikatsioone (välja arvatud elektrikud): https://idan.is
• Rafmennt tegeleb elektrikute kvalifikatsioonide hindamise ja tunnustamisega: https://www.rafmennt.is
• Rahvatervise direktoraat ( Embætti landlæknis ), haridusdirektoraat ( Menntamálatofnun ) ning tööstus- ja innovatsiooniministeerium ( Atvinnuvega- og nýsköpunarráðuneytið ) annavad tegevuslitsentse nende pädevusse kuuluvatele kutsealadele ja ametialadele.

VMST nõustaja saab teile selgitada, kus ja kuidas saate Islandil oma kvalifikatsiooni või tegevusluba hinnata ja tunnustada.

Maksud

Islandi sotsiaalsüsteemi rahastatakse maksudest, mida me kõik maksame. Riik kasutab maksudest saadud raha avalike teenuste, koolisüsteemi, tervishoiusüsteemi, teede ehitamise ja hooldamise, toetuste maksmise jms kulude katmiseks.

Tulumaks ( tekjuskattur ) arvatakse maha kõikidest palkadest ja läheb riigile; munitsipaalmaks ( útsvar ) on palgamaks, mida makstakse kohalikule omavalitsusele (valdusele) teie elukohas.

Maksu- ja isiklik maksukrediit

Sa pead maksma tulumaksu kõigilt oma sissetulekutelt ja muult rahaliselt abilt, mida sa saad.

• Kõigile antakse isiklik maksukrediit ( persónuafsláttur ). See oli 2025. aastal 68 691 Islandi krooni kuus. See tähendab, et kui teie maks arvutatakse 100 000 Islandi kroonina kuus, maksate ainult 31 309 Islandi krooni. Paarid saavad oma isiklikke maksukrediite jagada.
• Teie vastutate selle eest, kuidas teie isiklikku maksukrediiti kasutatakse.
• Isiklikke maksukrediite ei saa ühest aastast teise üle kanda.
• Teie isiklik maksukrediit hakkab kehtima kuupäevast, mil teie elukoht (juriidiline aadress; lögheimili ) registreeritakse riiklikus registris. Kui näiteks teenite raha alates jaanuarist, kuid teie elukoht registreeritakse märtsis, peate veenduma, et teie tööandja ei arva, et teil on jaanuaris ja veebruaris isiklik maksukrediit; sel juhul jääte maksuhaldurile raha võlgu. Eriti ettevaatlik peate olema oma isikliku maksukrediidi kasutamise suhtes, kui töötate kahel või enamal töökohal, kui saate makset lapsehoolduspuhkuse fondist ( fæðingarorlofssjóður ) või tööministeeriumilt või kui saate rahalist abi oma kohalikult omavalitsuselt.

Kui teile on kogemata rakendatud rohkem kui 100% isiklikku maksukrediiti (näiteks kui töötate mitme tööandja juures või saate hüvitisi mitmelt asutuselt), peate raha maksuhaldurile tagasi maksma. Te peate oma tööandjatele või teistele makseallikatele teatama, kuidas teie isiklikku maksukrediiti kasutatakse, ja veenduma, et rakendatakse õiget proportsiooni.

Maksudeklaratsioonid (skattaskýrslur, skattframtal)

• Teie maksudeklaratsioon ( skattframtal ) on dokument, mis näitab kõiki teie sissetulekuid (palka, töötasu) ning ka seda, mis teil eelmisel aastal on (vara) ja kui palju teil oli (kohustusi; skuldir ). Maksuhalduril peab olema õige teave, et nad saaksid arvutada, milliseid makse peaksite maksma või milliseid hüvitisi peaksite saama.
• Te peate oma maksudeklaratsiooni esitama veebis aadressil http://skattur.is iga aasta märtsi alguses.
• Maksuveebisaidile logite sisse RSK (maksuhalduri) koodi või elektroonilise ID-kaardi abil.
• Islandi Maksu- ja Tolliamet (RSK, maksuamet) koostab teie veebipõhise maksudeklaratsiooni, kuid enne selle kinnitamist peate selle üle kontrollima.
• Maksudeklaratsiooni saamiseks võite pöörduda isiklikult maksuametisse Reykjavíkis ja Akureyris või saada abi telefoni teel numbril 442-1000.
• RSK ei paku tõlke. (Kui te ei räägi islandi või inglise keelt, vajate oma tõlki).
• Juhised inglise keeles maksudeklaratsiooni esitamiseks:

https://www.rsk.is/media/baeklingar/rsk_0812_2020.en.pdf

Ametiühingud

• Ametiühingute peamine roll on sõlmida tööandjatega kokkuleppeid ametiühingu liikmete palkade ja muude tingimuste (puhkused, tööaeg, haigusleht) osas ning kaitsta nende huve tööturul.
• Igaüks, kes maksab ametiühingule liikmemaksu (iga kuu raha), teenib ametiühingus õigusi ja saab aja jooksul, isegi lühikese tööperioodi jooksul, koguda laiemaid õigusi.
• Oma ametiühingu leiad oma igakuiselt palgalehelt või võid küsida oma tööandjalt – see on sinu õigus.

Kuidas teie ametiühing teid aidata saab

• Teave teie õiguste ja kohustuste kohta tööturul.
• Aidates teil oma palka arvutada.
• Aitame teid, kui teil on kahtlusi oma õiguste osas, mida võib olla rikutud.
• Erinevat tüüpi toetused (rahaline abi) ja muud teenused.
• Juurdepääs kutsealasele rehabilitatsioonile, kui jääte haigeks või satute tööõnnetusse.
• Mõned ametiühingud maksavad osa kuludest, kui peate arsti poolt määratud operatsioonile või tervisekontrollile reisima riigi eri osade vahel, aga ainult siis, kui olete eelnevalt taotlenud abi sotsiaalkindlustusametilt ( Tryggingarstofnun ) ja teie taotlus on tagasi lükatud.

Ametiühingute rahaline abi (toetused)

• Toetused töötubades osalemiseks ja tööga seotud õppimiseks.
• Toetused tervise parandamiseks ja hooldamiseks, nt vähi testide, massaaži, füsioteraapia, treeningtundide, prillide või kontaktläätsede, kuuldeaparaatide, psühholoogide/psühhiaatritega konsultatsioonide jms kulude katteks.
• Päevarahad (rahaline toetus iga haigestumise päeva eest; sjúkradagpeningar ).
• Toetused kulude katmiseks, kui teie partner või laps on haige.
• Puhkusetoetused või suvilate ( orlofshús ) või lühiajaliseks üüriks saadaolevate korterite ( orlofsíbúðir ) üürikulude katmine.

Laua all maksmine (svort vinna)

Kui töötajatele makstakse töö eest sularahas ning arvet ( reikningur ), kviitungit ( kvittun ) ega töötasutõendit ( launaseðill ) ei ole, nimetatakse seda mustalt töötamiseks ( svort vinna, að vinna svart – 'mustalt töötamine'). See on seadusevastane ning nõrgestab tervishoiu-, sotsiaalhoolekande- ja haridussüsteemi. Mustalt töötades ei teki teil samu õigusi kui teistel töötajatel.

• Puhkuse (aastapuhkuse) ajal palka ei maksta.
• Teile ei maksta palka, kui olete haige või ei saa pärast õnnetust töötada.
• Te ei ole kindlustatud, kui teil juhtub tööõnnetus tööl olles
• Teil ei ole õigust töötutoetusele (tasu töökoha kaotuse korral) ega lapsehoolduspuhkusele (töölt vaba aeg pärast lapse sündi).

Maksupettused (maksustamise vältimine, maksupettus)

• Kui te sihilikult maksude maksmisest kõrvale hiilite, peate maksma trahvi vähemalt kaks korda suurema summa, kui oleksite pidanud maksma. Trahv võib olla kuni kümme korda suurem.
• Ulatusliku maksupettuse eest võidakse vangistada kuni kuueks aastaks.

Lapsed ja nende õigused

Alla 18-aastased isikud liigitatakse lasteks. Nad on seadusjärgselt alaealised (seaduse järgi ei ole nad võimelised võtma vastutust) ja nende vanemad on nende eestkostjad. Vanematel on kohustus oma laste eest hoolitseda, nende eest hoolitseda ja neid lugupidavalt kohelda. Kui vanemad teevad oma laste jaoks olulisi otsuseid, peaksid nad kuulama laste arvamusi ja neid austama vastavalt laste vanusele ja küpsusele. Mida vanem on laps, seda rohkem peaks tema arvamus kaaluma.

• Lastel on õigus veeta aega mõlema vanemaga, isegi kui vanemad ei ela koos.
• Vanemate kohustus on kaitsta oma lapsi lugupidamatu kohtlemise, vaimse julmuse ja füüsilise vägivalla eest. Vanematel ei ole lubatud oma laste suhtes vägivaldselt käituda.
• Islandil on igasugune laste kehaline karistamine seadusega keelatud – sealhulgas vanemate ja hooldajate poolt. Kui te pärinete riigist, kus kehalist karistamist peetakse vastuvõetavaks, siis palun arvestage, et see ei ole Islandil lubatud ja võib kaasa tuua lastekaitseasutuste uurimise. Oluline on kasutada turvalisi, lugupidavaid ja Islandi seadustega kooskõlas olevaid kasvatusmeetodeid. Kui vajate lisateavet või tuge, võtke ühendust oma kohaliku omavalitsuse sotsiaalteenustega.
• Vanemate kohustus on pakkuda oma lastele eluaset, riideid, toitu, koolivahendeid ja muid vajalikke asju.
• Islandi seaduste kohaselt on naiste suguelundite moonutamine rangelt keelatud, olenemata sellest, kas see toimub Islandil või välismaal. Selle eest võib karistada kuni 16-aastase vangistusega. Nii kuriteokatse kui ka selles osalemine on karistatavad. Seadus kehtib kõigi Islandi kodanike ja ka nende kohta, kes kuriteo toimepanemise ajal Islandil elavad.
• Islandil ei tohi lapsi abielluda. Abielutunnistust, mis näitab, et üks või mõlemad abielus olevad isikud olid abiellumise ajal alla 18-aastased, Islandil ei aktsepteerita kehtivana.
• Siit leiate teavet erinevat tüüpi vägivalla kohta koos juhistega vanematele, kelle lapsed kogevad vägivaldset käitumist või näitavad seda üles.

Nõuanded vanematele noorte vägivalla ennetamiseks

Vägivald laste vastu | Lögreglan

Lisateavet laste õiguste kohta Islandil leiate aadressilt:

• https://www.barn.is/born-og-unglingar/rettindi-barna-og-unglinga/
• https://www.island.is/born

Eelkool

• Eelkool (lasteaed) on Islandi koolisüsteemi esimene aste ja see on mõeldud 6-aastastele ja noorematele lastele. Eelkoolid järgivad eriprogrammi (riiklik õppekava juhend).
• Islandil ei ole eelkool kohustuslik, kuid umbes 96% 3–5-aastastest lastest käib eelkoolis.
• Eelkooli töötajad on spetsialistid, kes on koolitatud lapsi õpetama, harima ja nende eest hoolitsema. Palju pingutusi tehakse selleks, et lapsed end hästi tunneksid ja nende andeid maksimaalselt arendada, vastavalt igaühe vajadustele.
• Eelkooliealised lapsed õpivad mängides ja asju meisterdades. Need tegevused loovad aluse nende haridusele järgmisel kooliastmel. Eelkooli läbinud lapsed on paremini ette valmistatud õppimiseks põhikoolis (kohustuslikus koolis). See kehtib eriti laste kohta, kes ei kasva kodus islandi keelt rääkides üles: nad õpivad seda eelkoolis.
• Eelkoolitegevused annavad lastele, kelle emakeel ei ole islandi keel, hea aluse islandi keeles. Samal ajal julgustatakse vanemaid lapse emakeeleoskust ja õppimist mitmel viisil toetama.
• Eelkoolid püüavad nii palju kui võimalik tagada, et lastele ja nende vanematele esitatakse olulist teavet ka teistes keeltes.
• Vanemad peavad oma lapsed lasteaedadesse registreerima. Seda saab teha omavalitsuste (kohalike omavalitsuste; näiteks Reykjavíki, Kópavoguri) veebisüsteemides. Selleks on vaja elektroonilist isikutunnistust.
• Omavalitsused toetavad (maksavad suure osa lasteaedade maksumusest), kuid lasteaiad ei ole täiesti tasuta. Iga kuu hind on kohati veidi erinev. Vallalised, õppivad või mitme lapsega lasteaias käivad vanemad maksavad väiksemat tasu.
• Eelkooliealised lapsed mängivad enamasti õues, seega on oluline, et neil oleksid ilmastikule (külm tuul, lumi, vihm või päike) sobivad riided. http://morsmal.no/no/foreldre-norsk/2382-kle-barna-riktig-i-vinterkulda
• Vanemad viibivad lastega lasteaia esimestel päevadel, et aidata neil harjuda. Seal antakse vanematele kogu kõige olulisem teave.
• Lisateavet eelkoolide kohta mitmes keeles leiate Reykjavíki linna veebisaidilt: https://mml.reykjavik.is/2019/08/30/baeklingar-fyrir-foreldra-leikskolabarna-brouchures-for-parents/

Põhikool ( grunnskóli; kohustuslik kool, kuni 16. eluaastani)

• Seaduse järgi peavad kõik Islandi 6–16-aastased lapsed koolis käima.
• Kõik koolid töötavad vastavalt kohustuslike koolide riiklikule õppekavale, mille on kehtestanud Althingi (parlament). Kõigil lastel on võrdne õigus koolis käia ning personal püüab tagada, et nad tunneksid end koolis hästi ja teeksid koolis edusamme.
• Islandil on algkool tasuta.
• Koolilõunad on tasuta.
• Kõik algkoolid järgivad spetsiaalset programmi, mis aitab lastel koolis kohaneda (sisse sulanduda), kui nad kodus islandi keelt ei räägi.
• Lastel, kelle kodukeel ei ole islandi keel, on õigus õppida islandi keelt teise keelena. Ka nende vanemaid julgustatakse aitama neil mitmel viisil oma kodukeelt õppida.
• Põhikoolid püüavad oma võimaluste piires tagada, et õpetajate ja vanemate vahelise suhtluse seisukohalt oluline teave tõlgitakse.
• Vanemad peavad oma lapsed algkooli ja koolijärgsetesse tegevustesse registreerima. Seda saab teha omavalitsuste (kohalike omavalitsuste; näiteks Reykjavíki, Kópavoguri) veebisüsteemides. Selleks on vaja elektroonilist isikutunnistust.
• Enamik lapsi käib oma piirkonna kohalikus algkoolis. Nad on jaotatud klassidesse vanuse, mitte võimete järgi.
• Vanematel on kohustus koolile teatada, kui laps on haige või peab muul põhjusel koolist puuduma. Te peate koolidirektorilt kirjalikult küsima luba, et teie laps mis tahes põhjusel kooli ei läheks.
• https://mml.reykjavik.is/bruarsmidi/

Algkool, pärastkooliasutused ja sotsiaalkeskused

• Spordialad ja ujumine on Islandi algkoolides kõigile lastele kohustuslikud. Tavaliselt on poisid ja tüdrukud nendes tundides koos.
• Islandi põhikoolide õpilased (lapsed) käivad lühikesteks vahetundideks kaks korda päevas õues, seega on oluline, et neil oleksid ilmastikule vastavad riided.
• On oluline, et lapsed võtaksid kooli kaasa tervislikke suupisteid. Põhikoolis ei ole maiustused lubatud. Joogivett tuleks kaasa võtta (mitte puuviljamahla). Enamikus koolides saavad lapsed lõuna ajal sooja toitu süüa. Vanemad peavad nende toitude eest väikese tasu maksma.
• Paljudes omavalitsustes saavad õpilased kodutöödega abi kas koolis või kohalikus raamatukogus.
• Enamikus koolides on pärast kooli pakutavad tegevused ( frístundaheimili ), mis pakuvad 6–9-aastastele lastele pärast kooliaega organiseeritud vaba aja tegevusi; selle eest tuleb maksta väikest tasu. Lastel on võimalus omavahel vestelda, sõpru leida ja koos mängides islandi keelt õppida.
• Enamikus piirkondades, kas koolides või nende lähedal, on sotsiaalkeskused ( félagsmiðstöðvar ), mis pakuvad 10–16-aastastele lastele sotsiaalseid tegevusi. Need on loodud selleks, et kaasata neid positiivsesse sotsiaalsesse suhtlusse. Mõned keskused on avatud hilisel pärastlõunal ja õhtul; teised koolivaheaegadel või lõunapauside ajal.

Islandi koolid – traditsioonid ja kombed

Algkoolides on õpilaste huvide eest seismiseks kooli nõukogud, õpilasesindused ja lapsevanemate ühendused.

• Aasta jooksul toimuvad mõned erisündmused: peod ja väljasõidud, mida korraldab kool, õpilasesindus, klassi esindajad või lapsevanemate ühing. Neid üritusi reklaamitakse eraldi.
• On oluline, et teie ja kool suhtleksite ja teeksite koostööd. Kohtute õpetajatega kaks korda aastas, et rääkida oma lastest ja sellest, kuidas neil koolis läheb. Soovi korral võite kooliga sagedamini ühendust võtta.
• On oluline, et teie (vanemad) tuleksite oma lastega klassipidudele, et pakkuda neile tähelepanu ja tuge, näha oma last koolikeskkonnas, vaadata, mis koolis toimub, ning kohtuda oma laste klassikaaslaste ja nende vanematega.
• On tavaline, et koos mängivate laste vanemad suhtlevad ka palju omavahel.
• Sünnipäevapeod on Islandi laste jaoks olulised sotsiaalsed sündmused. Lähedalt sünnipäevapidu pidavad lapsed peavad sageli ühise peo, et saaksid rohkem külalisi kutsuda. Mõnikord kutsutakse ainult tüdrukuid või ainult poisse või terve klassi ja oluline on mitte kedagi välja jätta. Vanemad lepivad sageli kokku, kui palju kingitused maksavad.
• Põhikooliõpilased tavaliselt koolivormi ei kanna.

Sport, kunst ja vaba aja tegevused

Laste osalemist vaba aja tegevustes (väljaspool kooliaega) peetakse oluliseks: sport, kunst ja mängud. Need tegevused mängivad ennetavate meetmete seisukohast väärtuslikku rolli. Teid kutsutakse üles toetama ja aitama oma lapsi aktiivselt koos teiste lastega nendes organiseeritud tegevustes osaleda. Oluline on uurida teie piirkonnas pakutavate tegevuste kohta. Kui leiate oma lastele sobiva tegevuse, aitab see neil sõpru leida ja annab neile võimaluse harjuda islandi keelt rääkima. Enamik omavalitsusi annab toetusi (rahalisi makseid), et võimaldada lastel vaba aja tegevustes osaleda.

• Toetuste peamine eesmärk on võimaldada kõigil lastel ja noortel (vanuses 6–18) osaleda positiivsetes koolijärgsetes tegevustes, olenemata sellest, millisest kodust nad pärit on ja kas nende vanemad on rikkad või vaesed.
• Toetused ei ole kõigis omavalitsustes (linnades) ühesugused, vaid 35 000–50 000 Islandi krooni lapse kohta aastas.
• Toetused makstakse elektrooniliselt (veebis) otse asjaomasele spordi- või vabaajaklubile.
• Enamikus omavalitsustes peate registreeruma kohalikus veebisüsteemis (nt Rafræn Reykjavík , Mitt Reykjanes või Mínar síður Hafnarfjörðuris), et saaksite oma lapsed kooli, eelkooli, vaba aja tegevustesse jne registreerida. Selleks on teil vaja elektroonilist ID-d ( rafræn skilriki ).

Gümnaasium ( framhaldsskóli )

• Gümnaasium valmistab õpilasi ette tööle minekuks või edasiõppimiseks. Framhaldsskólar á landinu
• Gümnaasium ei ole kohustuslik, kuid need, kes on lõpetanud põhikooli (kohustusliku) ja sooritanud põhikooli eksami või sellele vastava eksami või on saanud 16-aastaseks, saavad alustada gümnaasiumiõpinguid .
• Lisateabe saamiseks külastage veebilehte: https://www.island.is/framhaldsskolar

Reeglid laste õues viibimise kohta

Islandi seadus sätestab, kui kaua võivad 0–16-aastased lapsed õhtuti ilma täiskasvanu järelevalveta õues viibida. Nende reeglite eesmärk on tagada, et lapsed kasvaksid üles turvalises ja tervislikus keskkonnas, kus nad saavad piisavalt magada.

Laste õuesolekuajad kooliperioodil (1. septembrist kuni 1. maini)

12-aastased ja nooremad lapsed ei tohi pärast kella 20.00 kodust väljas viibida.

13–16-aastased lapsed ei tohi pärast kella 22.00 kodust väljas viibida. Suvel (1. maist kuni 1. septembrini)

12-aastased ja nooremad lapsed ei tohi pärast kella 22.00 kodust väljas viibida.

13–16-aastased lapsed ei tohi pärast kella 24.00 kodust väljas viibida.

www.samanhopurinn.is

Vanematel ja hooldajatel on täielik õigus lühendada õues viibimise aega. Need reeglid on kooskõlas Islandi lastekaitseseadustega ja keelavad lastel viibida avalikes kohtades pärast kehtestatud kellaaegu ilma täiskasvanu järelevalveta. Nendest reeglitest võib vabastada, kui 13–16-aastased lapsed on teel koju ametlikust koolist, spordiürituselt või noortekeskuse tegevusest. Kohaldatakse lapse sünniaastat, mitte sünnipäeva.

Heaoluseadus (Farsæld barna)

Islandil on laste heaolu toetamiseks vastu võetud uus seadus. Seda nimetatakse laste heaolu huvides pakutavate integreeritud teenuste seaduseks ehk heaolu seaduseks.

See seadus tagab, et lapsed ja pered ei eksiks eri süsteemide vahel ära ega peaks teenuste vahel iseseisvalt navigeerima. Igal lapsel on õigus saada vajalikku abi siis, kui ta seda vajab.

Õige toe leidmine võib mõnikord olla keeruline ja selle seaduse eesmärk on seda lihtsustada, tagades, et õigeid teenuseid osutatakse õigel ajal õigete spetsialistide poolt. Lapsed ja vanemad saavad taotleda integreeritud teenuseid kõigil kooliastmetel, sotsiaalteenuste kaudu või tervisekliinikutes.

Lisateavet heaolu seaduse kohta leiate siit: https://www.farsaeldbarna.is/en/home .

Laste tugi munitsipaalsotsiaalteenustest

• Munitsipaalkoolide teenistuse haridusnõustajad, psühholoogid ja logopeedid pakuvad nõu ja tuge eelkooli- ja põhikoolilaste vanematele.
• Vanemad ja lapsed saavad oma kohalikust sotsiaalteenistusest juhiseid ja abi keeruliste olukordadega, näiteks rahaliste raskuste, lapsevanemaks olemise väljakutsete või sotsiaalse isolatsiooniga toimetulekuks.
• Sotsiaalteenustest saate taotleda rahalist abi selliste kulude katmiseks nagu lasteaiatasud, pärastkooliprogrammid, suvelaagrid või spordi- ja vabaajategevused.
  Palun arvestage, et saadaoleva toetuse summa võib teie omavalitsusest olenevalt erineda.
• NB Iga taotlust vaadatakse läbi eraldi ja igal omavalitsusel on rahalise toetuse andmiseks oma reeglid.

Lastekaitseteenused Islandil

• Islandi omavalitsused vastutavad lastekaitse eest ja peavad järgima riiklikke lastekaitseseadusi.
• Lastekaitseteenused on kättesaadavad kõikides omavalitsustes. Nende ülesanne on toetada tõsiste probleemidega silmitsi seisvaid lapsi ja vanemaid ning tagada lapse turvalisus ja heaolu.
• Lastekaitsetöötajad on spetsiaalselt koolitatud spetsialistid, kellel on sageli sotsiaaltöö, psühholoogia või hariduse taust.
• Vajadusel saavad nad laste ja perede riiklikult agentuurilt (Barna- og fjölskyldustofa) lisatuge ja juhiseid, eriti keeruliste juhtumite korral.

Mõnes olukorras on kohalikel ringkonnavolikogudel õigus teha lastekaitseküsimustes ametlikke otsuseid.

Kohustus teatada

Igaühel on seaduslik kohustus pöörduda lastekaitse poole, kui ta kahtlustab, et laps:

• elab vastuvõetamatutes tingimustes,
• on vägivalla või alandava kohtlemise ohvriks või
• on tõsises ohus oma tervisele või arengule.

See kohustus kehtib ka juhul, kui on alust arvata, et sündimata lapse tervis, elu või areng võib olla tõsises ohus lapseootel vanemate elustiili, käitumise või olude tõttu – või mis tahes muul põhjusel, mis võib puudutada lastekaitseteenistusi.

Islandi lastekaitseteenused keskenduvad peamiselt perede toetamisele ja nendega koostöö tegemisele. See tähendab näiteks, et last ei võeta vanematelt ära, välja arvatud juhul, kui kõik muud perekonna tugevdamise ja lapsevanemaks olemise parandamise pingutused on osutunud ebaõnnestunuks.

ÜRO lapse õiguste konventsiooni kohaselt ei tohiks last vanematest lahutada, välja arvatud juhul, kui see on lapse heaolu ja tema parimate huvide seisukohast hädavajalik.

Lastetoetus

• Lastetoetus on maksuhalduri poolt vanematele (või vallalistele/lahutatud vanematele) makstav toetus (rahaline makse) laste eest, kes on registreeritud nendega koos elavateks.
• Lastetoetus on sissetulekust sõltuv. See tähendab, et kui teil on madal palk, saate suuremaid toetusi; kui teenite rohkem raha, on toetuse summa väiksem.
• Lastetoetust makstakse 4 korda aastas, palun vaadake linki

Lastetoetused | Skatturinn – skattar og gjöld

• Pärast lapse sündi või kolimist oma seaduslikku koju (lögheimili) Islandil võib mööduda teatud aeg, enne kui vanemad saavad lapsetoetust. Saate seda oma koduriigi sotsiaalteenuste büroost kontrollida.
• Pagulased saavad sotsiaalteenustelt taotleda lisatoetusi, et katta kogu summa. Pidage meeles, et kõiki taotlusi vaadatakse läbi eraldi ja igal omavalitsusel on toetuste maksmisel oma reeglid.

Sotsiaalkindlustusamet (TR) – laste rahaline toetus

Lapsetoetus (meðlag) on igakuine makse, mida üks vanem maksab teisele, kui nad ei ela koos (nt pärast lahkuminekut või lahutust). Laps registreeritakse ühe vanema juures elavaks ja teine vanem maksab elatist. Need maksed kuuluvad seaduslikult lapsele ja neid tuleb kasutada tema eest hoolitsemiseks.
Võite taotleda, et sotsiaalkindlustusamet (Tryggingastofnun ríkisins, TR) koguks maksed ja kannaks need teile üle. Lapsetoetuse taotlemisel peate esitama lapse sünnitunnistuse.

Lastepension (barnalífeyrir) on igakuine makse TR-ist, kui üks lapse vanematest on surnud või saab vanaduspensioni, töövõimetuspensioni või rehabilitatsioonipensioni. Vanema olukorra kinnitamiseks tuleb esitada ÜRO Pagulasameti (UNHCR) või Immigratsiooniameti tõend või aruanne.

Ema- või isatoetus on TR-i igakuine makse üksikvanematele, kellel on kaks või enam last, kelle seaduslik elukoht on nendega koos.

Lastega seotud toetuste taotlused on nüüd saadaval Island.is-is

Nüüd saate Island.is kaudu otse taotleda lastega seotud toetusi, näiteks:

• Lastepension

https://island.is/en/lapsepensioni-taotlus

• Surmahüvitised abikaasa kaotuse korral

https://island.is/en/benefit-after-the-death-of-a-partner

• Haridustoetused

https://island.is/en/parents-contribution-for-education-or-vocational-training

• Lapsetoetus

https://island.is/en/child-support/request-for-a-ruling-on-child-support

• Krooniliselt haige või puudega lapse lapsehoiutoetus

https://island.is/en/care-allowance

• Kroonilise või mitme puudega lapse vanematoetus

https://island.is/en/parental-allowance-with-children-with-chronic-or-severe-illness

• Kodutoetus pensioni või toetust saavatele üksi elavatele inimestele

https://island.is/heimilisuppbot

Kasulik teave

Lasteombudsman ( Umboðsmaður barna ) töötab selle nimel, et laste õigusi ja huve austataks. Lasteombudsmani poole saab pöörduda igaüks ning laste endi küsimused on alati esmatähtsad.

Tel.: 522-8999

Lastele mõeldud tasuta telefoniliin: 800-5999

E-post: ub@barn.is

Ráðgjafa og greiningastöð (konsultatsiooni- ja analüüsikeskus) Nõustamis- ja diagnostikakeskuse roll on tagada, et raskete arengupuuetega lapsed, mis võivad hilisemas elus puude tekkeni viia, saaksid diagnoosi, nõustamist ja muid ressursse, mis parandavad nende elukvaliteeti.

Tel: 510-8400

E-post: rgr@rgr.is

Maakonna puuetega inimeste õiguste konsultatsiooni-, eestkoste- ja järelevalveorganisatsioon Landssamtökin Þroskahjálp Throskahjalp keskendub ennetavale tegutsemisele puuetega inimeste õiguste osas.

Tel: 588-9390

Meiliaadress: throskahjalp@throskahjalp.is

Barna og fjölskyldustofa (Laste ja Perede Riiklik Agentuur) Agentuur tegeleb lastekaitseküsimustega kogu riigis. Selle roll on pakkuda ja toetada teenuseid, mis põhinevad igal ajahetkel parimatel teadmistel ja tavadel. Barnahusi lastekeskus on osa ametist ja selle roll on tegeleda juhtumitega, kus lapsi kahtlustatakse seksuaalses rünnakus või väärkohtlemises. Lastekaitseteenistused vastutavad selliste juhtumite menetlemise eest ning võivad Barnahusilt teenuseid taotleda ka muude lastevastase vägivalla vormide kahtluse korral. Barnahusi lastekeskus pakub muu hulgas ka seksuaalse väärkohtlemise alast koolitust lastega töötavatele isikutele.

Tel: 530-2600

E-post: bofs@bofs.is

Við og börnin okkar – Meie lapsed ja meie – teave peredele Islandil (islandi ja inglise keeles).

Sjúkratryggingar Íslands (SÍ; Islandi ravikindlustus)

• Pagulasena on teil Islandil sama õigus SÍ tervishoiuteenustele ja kindlustusele kui kohalikel kodanikel.
• Kui teile on just antud rahvusvaheline kaitse või elamisluba Islandil humanitaarpõhjustel, ei pea te enne tervisekindlustuse saamise õigust täitma tingimust, mille kohaselt peate siin elama 6 kuud. (Teisisõnu, olete koheselt tervisekindlustusega kaetud.)
• SÍ katab osa ravikuludest ja teatud nõuetele vastavate retseptiravimite maksumusest.
• UTL saadab SÍ-le teavet, et teid registreeritaks ravikindlustussüsteemis.
• Kui elate väljaspool suurlinnapiirkonda, saate taotleda toetusi (raha), et katta osa reisi- või majutuskuludest (majutuskoht) kaheks ravireisiks aastas või rohkem, kui peate tegema korduvaid reise. Nende toetuste saamiseks peate taotlema ette (enne reisi), välja arvatud hädaolukordades. Lisateabe saamiseks vaadake:

https://island.is/greidsluthatttaka-ferdakostnadur-innanlands

https://island.is/gistinattathjonusta-sjukrahotel

Réttindagátt Sjúkratrygginga Íslands (SÍ õiguste aken)

Réttindagátt on veebipõhine teabeportaal, omamoodi „minu lehed”, mis näitab teile kindlustust, millele teil on õigus. Seal saate registreeruda arsti ja hambaarsti juures ning saata kõik vajalikud dokumendid turvalisel viisil. Sealt leiate järgmist:

• Teave SÍ omaosalussüsteemi kohta, mis tagab, et üksikisikud ei maksa tervishoiuteenuste eest iga kuu rohkem kui teatud maksimaalset summat. Oma maksestaatust saate vaadata Réttindagátt'i "minu lehtede" menüüpunkti "Tervis" alt.
• Kas teil on õigus nõuda, et SÍ maksaks suurema osa ravi, ravimite ja muude tervishoiuteenuste maksumusest.
• Lisateave Réttindagátt SÍ kohta: https://rg.sjukra.is/Account/Login.aspx

Tervishoiuteenused

Islandi tervishoiuteenused on jagatud mitmeks osaks ja tasemeks.

• Kohalikud tervisekeskused (heilsugæslustöðvar, heilsugæslan). Need pakuvad üldarstiabi (arsti teenused), õendust (sh kodune õendus) ja muud tervishoiuteenust. Nad tegelevad väiksemate õnnetuste ja äkiliste haigustega, sünnitusabi ning imikute ja laste hooldusega (vaktsineerimine). Need on haiglate kõrval tervishoiuteenuste kõige olulisem osa.
• Haiglad (spítalar, sjúkrahús) pakuvad teenuseid inimestele, kes vajavad spetsialiseeritumat ravi ning kelle eest hoolitsevad õed ja arstid, kas statsionaarselt voodikohtadel või ambulatoorselt. Haiglates on ka erakorralise meditsiini osakonnad, kus ravitakse vigastustega või erakorralise meditsiini juhtumitega inimesi, ja lasteosakonnad.
• Spetsialisti teenused (sérfræðingsþjónusta). Neid osutavad enamasti erapraksised, kas üksikud spetsialistid või koos töötavad meeskonnad.

Patsiendiõiguste seaduse kohaselt on teil õigus tõlgile (keelele, kes räägib teie keelt), kui te ei oska islandi keelt, et selgitada teile teavet teie tervise ja teile osutatava ravi kohta jne. Tervisekeskuses või haiglas arsti vastuvõtule aja broneerimisel peate küsima tõlki.

Heilsugæsla (kohalikud tervisekeskused)

• Võite registreeruda ükskõik millises tervisekeskuses. Minge kas oma piirkonna tervisekeskusesse (heilsugæslustöð) isikut tõendava dokumendiga või registreeruge veebis aadressil https://island.is/skraning-og-breyting-a-heilsugaeslu .
• Tervisekeskus (heilsugæslan) on esimene koht, kuhu meditsiiniteenuste saamiseks pöörduda. Õe nõu saamiseks võite helistada; arstiga rääkimiseks peate kõigepealt aja broneerima. Kui vajate tõlki (kedagi, kes räägib teie keelt), peate sellest aja broneerimisel teatama.
• Kui teie lapsed vajavad eriarstiabi, on oluline alustada tervisekeskusesse (heilsugæsla) minekust ja saada saatekiri (taotlus). See vähendab eriarsti vastuvõtu kulusid.
• Telefonikonsultatsiooniks võite helistada numbril 1700. Seal saate rääkida õega, kui te pole kindel, kellega rääkida, või saada igasugust teavet terviseprobleemide kohta. Vajadusel saavad nad teile ka tervisekeskuses aja broneerida. Helistage numbril 1700 terve päeva ja veebivestlus on avatud iga päev kell 8.00–22.00.

Psühholoogid ja füsioterapeudid

Psühholoogidel ja füsioterapeutidel on tavaliselt oma erapraksised.

• Kui arst kirjutab teile saatekirja (taotluse; tilvísun) füsioterapeudi juurde raviks, tasub SÍ 90% kogumaksumusest.
• SÍ ei jaga erapsühholoogi vastuvõtu kulusid. Küll aga võite taotleda rahalist abi oma ametiühingult (stéttarfélag) või kohalikelt sotsiaalteenustelt (félagsþjónusta). Tervisekeskused (heilsugæslan) pakuvad mõningaid psühholoogi teenuseid. Teil on vaja keskuse arstilt saatekirja (taotlus; tilvísun).

Heilsuvera

• Heilsuvera https://www.heilsuvera.is/ on veebisait, mis pakub teavet terviseprobleemide kohta.
• Heilsuvera jaotises „Minu lehed” (mínar síður) saate ühendust võtta tervishoiuteenuste töötajatega ja leida teavet oma haiguslugude, retseptide jms kohta.
• Heilsuvera abil saate broneerida aega arsti juurde, vaadata testide tulemusi, taotleda retseptide (ravimite) pikendamist jne.
• Peate olema registreeritud elektrooniliseks isikutuvastuseks (rafræn skilríki), et avada mínar síður

Tervishoiuasutused väljaspool suurlinnapiirkonda

Väiksemates kohtades väljaspool suurlinnapiirkonda osutavad tervishoiuteenuseid piirkondlikud tervishoiuasutused. Need on

Vesturland (Lääne-Island)

https://www.hve.is/

Vestfirðir (Läänefjordid)

http://hvest.is/

Norðurland (Põhja-Island)

https://www.hsn.is/is

Austurland (Ida-Island)

https://www.hsa.is/

Suðurland (Lõuna-Island)

https://www.hsu.is/

Suðurnes

https://www.hss.is /

Apteegid (apteekid, ravimipoed; apótek) väljaspool suurlinnapiirkonda:

https://info.lifdununa.is/apotek-a-landsbyggdinni/

Suurlinna tervishoiuteenistus (Heilsugæsla á höfuðborgarsvæðinu)

• Suurlinna tervishoiuteenistus haldab 15 tervisekeskust Reykjavíkis, Seltjarnarnesis, Mosfellsumdæmis, Kópavoguris, Garðabæris ja Hafnarfjörðuris.
• Nende tervisekeskuste ülevaate ja asukoha kaardi leiate aadressilt: https://www.heilsugaeslan.is/heilsugaeslustodvar/

Eriteenused (Sérfræðiþjónusta)

• Spetsialistid töötavad nii tervishoiuasutustes kui ka erapraksises. Mõnel juhul on nende juurde minekuks vaja oma perearsti saatekirja (taotlust; tilvísun); teistel juhtudel (näiteks günekoloogide – naiste ravimise spetsialistide) saate neile lihtsalt helistada ja aja kokku leppida.
• Eriarsti juurde minek tervisekeskuses (heilsugæsla) on kallim kui tavalise arsti juurde minek, seega on kõige parem alustada tervisekeskusest.

Hambaravi

• SÍ jagab laste hambaravi kulusid. Iga lapse eest peate hambaarstile maksma aastamaksu 3500 Islandi krooni, kuid muus osas on teie laste hambaravi tasuta.
• Hambakaariese ennetamiseks peaksite oma lapsed igal aastal hambaarsti juurde kontrolli viima. Ärge oodake, kuni laps hambavalu üle kaebab.
• SÍ jagab hambaravi kulusid pensionäridele (üle 67-aastastele), puude hindamise läbinud inimestele ja sotsiaalkindlustusameti (TR) rehabilitatsioonituspensioni saajatele. See katab 75% hambaravi maksumusest.
• SÍ ei kata täiskasvanute (18–66-aastaste) hambaravi kulusid. Nende kulude katmiseks võite taotleda oma ametiühingult (stéttarfélag) toetust.
• Pagulasena, kui te ei kvalifitseeru oma ametiühingult (stéttarfélag) toetusele, saate taotleda sotsiaalteenustelt (félagsþjónustan) toetust hambaravikulude osaliseks katmiseks.

Meditsiiniteenused väljaspool tavapärast tööaega

• Kui vajate väljaspool tervisekeskuste lahtiolekuaegu kiiresti arsti või õe teenuseid, peaksite helistama Læknavaktinisse (meditsiiniteenus peale tööaega) numbril 1700.
• Väljaspool suurlinnapiirkonda asuvate tervishoiuasutuste kohalike tervisekliinikute arstid vastavad kõnedele õhtuti või nädalavahetustel, aga kui võimalik, siis on parem pöörduda nende poole päevasel ajal või kasutada nõu saamiseks telefoniteenust numbril 1700, sest päevasel ajal on teenindus parem.
• Suurlinnapiirkonna Læknavaktin asub Austurveri kaubanduskeskuse teisel korrusel aadressil Háaleitisbraut 68, 108 Reykjavík, tel. 1700, http://laeknavaktin.is / See on avatud tööpäeviti 17.00–22.00 ja nädalavahetustel 9.00–22.00.
• Lastearstid (lastearstid) pakuvad õhtust ja nädalavahetuse teenust aadressil https://barnalaeknardomus.is/. Aegu saab broneerida tööpäeviti alates kella 8.00-st ja nädalavahetustel alates kella 10.30-st. Domus Medica asub aadressil Urðarhvarf 8, Kópavogur 203, tel. 563-1010.
• Hädaolukordades (õnnetused ja ootamatud rasked haigused) helistage numbril 112.

Bráðamóttaka (hädaolukorrad): mida teha, kuhu minna

• Hädaolukorras, kui on tõsine oht tervisele, elule või varale, helistage hädaabinumbril 112. Lisateavet hädaabinumbri kohta leiate aadressilt: https://www.112.is/
• Väljaspool suurlinnapiirkonda on erakorralise meditsiini osakonnad (A&E osakonnad, bráðamóttökur) piirkondlikes haiglates igas riigi osas. Oluline on teada, kus need asuvad ja kuhu erakorralise juhtumi korral pöörduda.
• Erakorralise meditsiiniabi kasutamine on palju kallim kui päevasel ajal tervisekeskuses arsti juures käimine. Samuti pidage meeles, et kiirabiteenuste eest peate maksma. Sel põhjusel on soovitatav erakorralise meditsiiniabi teenuseid kasutada ainult tõelistes hädaolukordades.

Bráðamóttaka (õnnetus- ja hädaabi, A&E) Landspítalis

• Erakorralise meditsiini osakonna vastuvõtt Fossvoguris Landspítali erakorralise meditsiini osakonna vastuvõtt on avatud ööpäevaringselt, 7 päeva nädalas, aastaringselt. Sinna saab ravi ootamatute raskete haiguste või õnnetusjuhtumite korral, mis ei saa oodata protseduuri tervisekeskustes või Læknavaktini väljaspool lahtiolekuaegu. Tel.: 543-2000.
• Bráðamóttaka barna Lastele on Hringbrautil asuva Lastehaigla (Barnaspítala Hringsins) erakorralise meditsiini vastuvõtt avatud ööpäevaringselt. See on mõeldud lastele ja kuni 18-aastastele noortele. Tel.: 543-1000. NB Vigastuse korral peaksid lapsed pöörduma Fossvoguris asuva Landspítali erakorralise meditsiini osakonda.
• Bráðamóttaka geðsviðs Landspítali psühhiaatriaosakonna (psüühikahäirete korral) erakorralise meditsiini vastuvõtt asub psühhiaatriaosakonna esimesel korrusel Hringbrautil. Tel.: 543-4050. Psühhiaatriliste probleemide kiireloomuliseks raviks saate sinna pöörduda ilma aega broneerimata.

Avatud: E–R 12.00–19.00 ja nädalavahetustel ning riigipühadel 13.00–17.00. Väljaspool lahtiolekuaegu võite pöörduda erakorralise meditsiini osakonna vastuvõttu (bráðamóttaka) Fossvoguris.

• Lisateavet Landspítali teiste erakorralise vastuvõtu üksuste kohta leiate siit .

Hädaabiliin ( Neyðarlínan ) 112

• Hädaolukorras helistage numbril 112. Sama numbrit kasutate hädaolukorras politsei, tuletõrje, kiirabi, otsingu- ja päästemeeskondade, tsiviilkaitse, laste heaolu komisjonide ja rannavalvega ühenduse võtmiseks.
• Neyðarlínan püüab pakkuda teile teie keelt kõnelevat tõlki, kui seda peetakse kiiresti vajalikuks. Õige tõlk leitakse, et harjutaksite oma keele ütlemist islandi või inglise keeles (näiteks „Ég tala arabísku”; „Ma räägin araabia keelt”).
• Kui helistate Islandi SIM-kaardiga mobiiltelefonilt, suudab Neyðarlínan teie asukoha kindlaks teha, kuid mitte korrust või tuba, kus te hoones viibite. Peaksite harjutama oma aadressi ütlemist ja elukoha üksikasjade esitamist.
• Kõik, kaasa arvatud lapsed, peavad teadma, kuidas helistada numbrile 112.
• Islandi inimesed võivad politseid usaldada. Pole mingit põhjust karta politseilt abi paluda, kui seda vajate.
• Lisateabe saamiseks vaata: 112.is

Tuleohutus

• Suitsuandurid ( reykskynjarar ) on odavad ja võivad teie elu päästa. Igas kodus peaks olema suitsuandur.
• Suitsuanduritel on väike regulaarselt vilkuv tuli. See peakski nii vilkuma: see näitab, et patareis on voolu ja andur töötab korralikult.
• Kui suitsuanduri patarei tühjaks saab, hakkab andur iga paari minuti järel „piiksuma“ (valjud, lühikesed helid). See tähendab, et peaksite patarei välja vahetama ja anduri uuesti seadistama.
• Suitsuandureid saab osta patareidega, mis kestavad kuni 10 aastat.
• Suitsuandureid saab osta elektripoodidest, ehituspoodidest, Öryggismiðstöðinist, Securitasest ja veebist.
• Ära kasuta elektripliidil tulekahju kustutamiseks vett. Kasuta tulekustutustekki ja laota see tulele. Parim on hoida tulekustutustekki köögis seinal, aga mitte liiga lähedal pliidile.

Liiklusohutus

• Seaduse järgi peavad kõik sõiduautos reisijad kandma turvavööd või muud turvavarustust.
• Alla 36 kg kaaluvad (või alla 135 cm pikkused) lapsed peaksid kasutama spetsiaalset auto turvavarustust ja istuma seljatoega turvatoolis või turvapadjal, turvavöö kinnitatud. Veenduge, et kasutate lapse suurusele ja kaalule vastavat turvavarustust ning et imikute (alla 1-aastaste) toolid oleksid õigetpidi.
• Enamiku laste turvatoolide eluiga on 10 aastat, kuid imiku turvatoolid kestavad tavaliselt vaid 5 aastat. Tooli tootmisaasta on märgitud tooli põhjale või tootja veebisaidile. Kasutatud turvatooli ostmisel või laenamisel on oluline kontrollida, kas iste on kahjustatud või mõlkis.
• Alla 150 cm pikkused lapsed ei tohi istuda esiistmel aktiveeritud turvapadjaga sõidusuunas.
• Alla 16-aastased lapsed peavad jalgrattaga sõites kandma kaitsekiivrit. Kiivrid peavad olema õige suurusega ja õigesti reguleeritud.
• Ka täiskasvanutel on soovitatav kasutada kaitsekiivreid. Need pakuvad väärtuslikku kaitset ja on oluline, et täiskasvanud näitaksid oma lastele head eeskuju.
• Jalgratturid peavad talvel kasutama tulesid ja naastrehve.
• Autoomanikud peavad talvel sõitmiseks kasutama kas aastaringseid rehve või vahetama need talverehvide vastu.

Islandi talved

• Island asub põhjalaiuskraadil. See annab talle suveõhtud valgeks, kuid talvel pikad pimedad perioodid. Talvise pööripäeva paiku, 21. detsembril, on päike horisondi kohal vaid paar tundi.
• Pimedatel talvekuudel on oluline kanda riietel helkureid ( endurskinsmerki ) kõndides (see kehtib eriti laste kohta). Samuti saate osta lastele väikeseid tulesid, mida nad saavad koolikottide külge panna, et nad oleksid kooli minnes või koolist tulles nähtavad.
• Islandi ilm muutub väga kiiresti; talved on külmad. Õues aja veetmiseks on oluline riietuda korralikult ning olla valmis külma tuule ja vihma või lume jaoks.
• Villane müts, labakindad (kootud kindad), soe kampsun, tuulekindel kapuutsiga jope, paksu tallaga soojad saapad ja vahel ka jäänaelad ( mannbroddar, kingade alla kinnitatud naelad) – need on asjad, mida vajate Islandi talveilma, tuule, vihma, lume ja jääga toimetulekuks.
• Talvel ja kevadel, kui ilm on helge ja vaikne, tundub sageli, et ilm on ilus, aga välja minnes on väga külm. Seda nimetatakse mõnikord ka gluggaveðuriks („aknailm“) ja on oluline, et välimus teid ei petaks. Enne väljaminekut veenduge, et teie ja teie lapsed olete tõesti hästi riides.

D-vitamiin

• Kuna Islandil on nii vähe päikesepaistelisi päevi, soovitab tervishoiuamet kõigil võtta D-vitamiini toidulisandeid kas tablettide või tursamaksaõli ( lýsi ) kujul. NB! Oomega-3-rasvhapete ja haimaksaõli tabletid tavaliselt D-vitamiini ei sisalda, välja arvatud juhul, kui tootja seda tootekirjelduses otseselt mainib.
• Lýsi soovitatav päevane tarbimine on järgmine:

Üle 6 kuu vanused imikud: 1 teelusikatäis

Lapsed vanuses 6 aastat ja vanemad: 1 supilusikatäis

• D-vitamiini soovitatav päevane tarbimine on järgmine:
  • 0 kuni 9 aastat: 10 μg (400 AE) päevas
  • 10–70 aastat: 15 μg (600 AE) päevas
  • 71-aastased ja vanemad: 20 μg (800 AE) päevas

Ilmahoiatused

• Islandi meteoroloogiaamet ( Veðurstofa Íslands ) avaldab oma veebisaidil https://www.vedur.is/ prognoose ja hoiatusi ilma, maavärinate, vulkaanipursete ja laviinide kohta. Samuti saab sealt vaadata, kas on oodata virmalisi ( aurora borealis ).
• Riiklik Maanteeamet ( Vegagerðin ) avaldas teavet teede seisukorra kohta kogu Islandil. Enne teise riigi piirkonda reisile asumist saate Vegagerðinist alla laadida rakenduse, avada veebisaidi http://www.vegagerdin.is/ või helistada numbril 1777, et saada ajakohast teavet.
• Eelkoolide (lasteaed) ja algkoolide (kuni 16-aastaste) laste vanemad peaksid hoolikalt jälgima ilmateateid ja järgima koolide sõnumeid. Kui ilmateenistus annab välja kollase hoiatuse, peate otsustama, kas peaksite oma lastega kooli või pärastkooli tegevustesse kaasa minema. Pidage meeles, et pärastkooli tegevused võivad ilma tõttu ära jääda või enneaegselt lõppeda. Punane hoiatus tähendab, et keegi ei tohiks ringi liikuda, kui see pole hädavajalik; tavakoolid on suletud, kuid eelkoolid ja algkoolid jäävad avatuks minimaalse personaliga, et oluliste töödega seotud inimesed (päästeteenistused, politsei, tuletõrje ja otsingu- ja päästemeeskonnad) saaksid lapsed nende hoolde jätta ja tööle minna.

Maavärinad ja vulkaanipursked

• Island asub tektooniliste plaatide piiril ja on nn kuuma punkti kohal. Seetõttu on maavärinad ja vulkaanipursked suhteliselt tavalised.
• Islandi paljudes osades avastatakse iga päev palju maavärinaid, kuid enamik neist on nii väikesed, et inimesed neid ei märka. Islandi hooned on projekteeritud ja ehitatud maavärinatele vastu pidama ning enamik suuremaid maavärinaid toimub asustuskeskustest kaugel, seega on väga haruldane, et need põhjustavad kahju või vigastusi.
• Juhised vastamiseks leiate siit: https://www.almannavarnir.is/natturuva/jardskjalftar/vidbrogd-vid-jardskjalfta/
• Alates 1902. aastast on Islandil toimunud 46 vulkaanipurset. Tuntuimad pursked, mida paljud inimesed siiani mäletavad, olid Eyjafjallajökulli vulkaanipursked 2010. aastal ja Vestmannaeyjari saarte pursked 1973. aastal.
• Ilmateenistus avaldab uuringukaardi, mis näitab teadaolevate vulkaanide praegust seisundit Islandil ja mida uuendatakse iga päev. Pursked võivad põhjustada laavavoogusid, pimsskivi ja tuhasadu koos toksiinidega (mürgiste kemikaalidega), mürkgaasi, välku, jääaja üleujutusi (kui vulkaan on jää all) ja hiidlaineid (tsunamisid). Pursked ei ole sageli põhjustanud inimohvreid ega varalist kahju.
• Pursete ajal võib olla vajalik inimesi ohtlikest piirkondadest evakueerida ja teid avatuna hoida. See nõuab tsiviilkaitseasutuste kiiret reageerimist. Sellisel juhul peate tegutsema vastutustundlikult ja järgima tsiviilkaitseasutuste juhiseid.

Koduvägivald

Islandil on vägivald ebaseaduslik nii kodus kui ka väljaspool seda. Igasugune vägivald kodus, kus on lapsed, loetakse ka lastevastaseks vägivallaks.

Koduvägivalla juhtumite korral võite nõu saamiseks pöörduda:

• Sotsiaalteenistus ( Félagsþjónustan ) igas omavalitsuse piirkonnas.
• Bjarkarhlíð. https://www.bjarkarhlid.is/
• Naiste varjupaik ( Kvennaathvarf ) https://www.kvennaathvarf.is/

Kui olete saanud rahvusvahelist kaitset perekonna taasühinemise kaudu, kuid lahutasite oma abikaasast vägivaldse kohtlemise tõttu, saab immigratsiooniamet ( Útlendingastofnun , UTL) teid aidata uue elamisloa taotluse esitamisel.

Vägivallaportaal 112 www.112.is/ofbeldisgatt112 on Islandi hädaabinumbri 112 hallatav veebisait, kust leiate laia valiku haridusressursse erinevate vägivallavormide, juhtumianalüüside ja võimalike lahenduste kohta.

Vägivald laste vastu

Islandil on igaühel seadusest tulenev kohustus teavitada lastekaitseasutusi, kui tal on põhjust arvata, et:

• et lapsed elavad ebarahuldavates tingimustes oma kasvu ja arengu jaoks
• et lapsed puutuvad kokku vägivalla või muu alandava kohtlemisega
• et laste tervis ja areng on tõsiselt ohustatud.

Samuti on igaühel seadusest tulenev kohustus teatada lastekaitseasutustele, kui on alust arvata, et sündimata lapse elu on ohus, nt kui ema kuritarvitab alkoholi või tarvitab narkootikume või kui ta kannatab vägivalla all.

Laste heaolukomisjonide nimekirja leiab Laste ja Perede Riikliku Agentuuri (Barna- og fjölskyldustofa) kodulehelt: https://www.bvs.is/radgjof-og-upplysingar/listi-yfir-barnaverndarnefndir/

Samuti võite pöörduda sotsiaaltöötaja poole kohalikus sotsiaalteenuste keskuses ( félagsþjónusta) .

Seksuaalse vägivalla ohvrite erakorraline vastuvõtt ( Neyðarmóttaka fyrir þolendur kynferðisofbeldis )

• Neyðarmóttaka fyrir þolendur kynferðisofbeldis Seksuaalvägivalla ohvrite erakorralise vastuvõtu osakond on avatud kõigile, ilma arsti saatekirjata.
• Kui soovite minna vastuvõtuosakonda, on kõige parem kõigepealt helistada. Osakond asub Fossvoguris (Bústaðarveguri lähedal) asuvas Landspítalinn haiglas. Helistage numbril 543-2000 ja küsige Neyðarmóttaka (seksuaalvägivalla osakonda) kohta.
• Meditsiiniline (sh günekoloogiline) läbivaatus ja ravi
• Kohtuarstlik läbivaatus; tõendid säilitatakse võimaliku õigusliku menetluse (süüdistuse) jaoks
• Teenused on tasuta
• Konfidentsiaalsus: Teie nime ega muud teie antud teavet ei avalikustata ühelgi etapil.
• Pärast intsidenti (vägistamist või muud rünnakut) on oluline osakonda võimalikult kiiresti jõuda. Enne läbivaatust ei tohi end pesta ega kuriteopaigalt riideid ega muid tõendeid ära visata ega pesta.

Naiste varjupaik ( Kvennaathvarfið )

Kvennaathvarfið on varjupaik (turvaline koht) naistele. Sellel on rajatised Reykjavíkis ja Akureyris.

• Naistele ja nende lastele, kui neil pole enam ohutu kodus elada vägivalla tõttu, tavaliselt abikaasa/isa või mõne teise pereliikme poolt.
• Kvennaathvarfið on mõeldud ka naistele, keda on vägistatud, inimkaubanduse ohvriks langenud (keda on sunnitud reisima Islandile ja tegelema seksitööga) või seksuaalselt ära kasutatud.
• https://www.kvennaathvarf.is/

Hädaabitelefon

Vägivalla/inimkaubanduse/vägistamise ohvrid ja nende eest tegutsevad isikud saavad Kvennaathvarfiðiga ühendust võtta toe ja/või nõu saamiseks telefonil 561 1205 (Reykjavík) või 561 1206 (Akureyri). See teenus on avatud ööpäevaringselt.

Varjupaigas elamine

Kui füüsilise vägivalla või vaimse julmuse ja tagakiusamise tõttu muutub kodus elamine võimatuks või ohtlikuks, võivad naised ja nende lapsed Kvennaathvarfiðis tasuta viibida.

Intervjuud ja nõuanded

Naised ja nende nimel tegutsevad isikud saavad varjupaika tasuta tuge, nõu ja teavet saada ilma sinna ööbima tulemata. Aja (kohtumise, intervjuu) saab broneerida telefonil 561 1205.

Bjarkarhlíð

Bjarkarhlíð on vägivallaohvrite keskus. See asub Bústaðarveguril Reykjavíkis.

• Vägivallaohvrite nõustamine, tugi ja teave
• Koordineeritud teenused, kõik ühes kohas
• Individuaalsed intervjuud
• Õigusnõustamine
• Sotsiaalne nõustamine
• Abi (abi) inimkaubanduse ohvritele
• Kõik Bjarkarhlíði teenused on tasuta.

Bjarkarhlíði telefoninumber on 553-3000

See on avatud esmaspäevast reedeni kella 8.30-16.30.

Aja saab broneerida aadressil http://bjarkarhlid.is 

Võite saata ka e-kirja aadressile bjarkarhlid@bjarkarhlid.is

KONTROLL-LEHT: Esimesed sammud pärast pagulasseisundi saamist

_ Foto teie elamisloakaardi ( dvalarleyfiskort ) jaoks

• Tavaliselt piiratud mitte-Ukraina kodanikega
• Fotosid tehakse ÚTL-i kontoris või väljaspool suurlinnapiirkonda kohaliku ringkonnavoliniku kontoris ( sýslumaður ).
• ÚTL saadab sulle sõnumi (SMS), kui sinu elamisloakaart on valmis ja saad selle kätte.

_ Avage pangakonto kohe, kui olete elamisloa kaardi kätte saanud.

_ Taotlege elektroonilist isikutuvastust ( rafræn skilríki ). https://www.skilriki.is/ ja https://www.audkenni.is/

_ Taotle pagulase reisidokumenti

• Kui te ei saa oma kodumaa passi esitada, peate taotlema reisidokumenti. Neid saab kasutada samamoodi nagu teisi isikut tõendavaid dokumente, näiteks passi, mida peate taotlema näiteks elektroonilise isikutunnistuse ( rafræn skilríki ) jaoks.

_ Võtke ühendust oma elukohajärgse sotsiaalteenusega, kus saate taotleda rahalist abi ja sotsiaalteenuseid.

• Teavet kohalike omavalitsuste (valdade) ja nende kontorite kohta leiate siit: https://www.samband.is/sveitarfelog .

_ Üüri maksmiseks ning mööbli ja seadmete ostmiseks võite taotleda sotsiaalteenustelt (félagsþjónusta) abi.

• Laen üürikorteri tagatisraha tasumiseks (leiguhúsnæði; korter)
• Mööblitoetus olulise mööbli ja kodumasinate ostmiseks
• Eriline eluasemetoetus: lisaks tavapärasele eluasemetoetusele tehtavad igakuised lisamaksed korteri üürimise abistamiseks
• Toetus esimese kuu kulude katteks, kuna eluasemetoetus makstakse välja hiljem
• Toetus, mis on samaväärne täieliku lapsetoetusega, et toetada teid kuni maksuamet hakkab maksma täielikku lapsetoetust
• Lastele on saadaval eritoetus selliste kulude katmiseks nagu eelkoolimaksud, koolilõunad, pärastkooli tegevused, suvelaagrid või vaba aja tegevused.
• NB! Kõiki taotlusi hinnatakse eraldi ja abi saamiseks peate vastama kõigile tingimustele.

_ Nõustaja vastuvõtule saate aja broneerida Tööministeeriumis (Vinnumálastofnun, VMST).

• Abi saamiseks töö leidmisel ja muudel aktiivse eluviisi viisidel
• Islandi keele kursusele (tundidesse) registreerumine ja Islandi ühiskonna tundmaõppimine
• Saa nõu õppimise kohta koos tööga
• NB Töökeskus on avatud ilma eelneva registreerimiseta esmaspäevast neljapäevani kell 13.00–15.00.

KONTROLL-NIMEKIRI: Elukoha leidmine

Pärast pagulasseisundi saamist võite rahvusvahelise kaitse taotlejatele mõeldud majutuskohas elada veel vaid kaks nädalat. Seetõttu on oluline otsida endale elukoht.

_ Taotle eluasemetoetusi

• https://hms.is/husnaedisbaetur

_ Pöörduge sotsiaalteenuste ( félagsþjónusta ) poole, et saada abi üürimise ning mööbli ja seadmete ostmisega.

• Laen üürikorteri tagatisraha tasumiseks (leiguhúsnæði; korter)
• Mööblitoetus olulise mööbli ja kodumasinate ostmiseks.
• Eriline eluasemetoetus Igakuised maksed lisaks eluasemetoetusele, mille eesmärk on aidata korterit üürida.
• Toetus esimese kuu kulude katteks (kuna eluasemetoetus makstakse välja tagantjärele).

_ Muu abi, mida saate sotsiaaltöötaja kaudu taotleda

• Õppetoetused inimestele, kes pole lõpetanud kohustuslikku kooli või gümnaasiumi.
• Haiglate nakkushaiguste osakondade ambulatoorsete patsientide esmase tervisekontrolli maksumuse osaline tasumine.
• Toetused hambaraviks.
• Spetsialiseeritud abi sotsiaaltöötajatelt, psühhiaatritelt või psühholoogidelt.

NB! Kõiki taotlusi hinnatakse eraldi ja abi saamiseks peate vastama kõigile tingimustele.

KONTROLL-LEHT: Teie lastele

_ Registreeru oma omavalitsuse veebisüsteemis

• Oma laste kooli, koolilõunatesse, pärast kooli toimuvatesse tegevustesse ja mujale registreerimiseks peate registreeruma oma omavalitsuse veebisüsteemis, näiteks Rafræn Reykjavíkis, Mitt Reykjanesis või Mínar síðuris Hafnarfjörðuri veebisaidil.

_ Taotle oma lastele abi sotsiaaltöötaja kaudu

• Toetus, mis on samaväärne täieliku lapsetoetusega, et kanda teid kuni ajani, mil maksuamet hakkab maksma täielikku lapsetoetust.
• Eritoetus lastele, et katta selliseid kulusid nagu eelkoolimaksud, pärastkooli tegevused, suvelaagrid või vaba aja tegevused.

_ Taotlege üksikvanemate rahalist toetust sotsiaalkindlustusametilt (TR; Tryggingastofnun).

• Teave (inglise keeles) lapsetoetuse kohta: https://island.is/en/child-support
• Lapsetoetuse maksmise taotlus TR-ile esitatakse island.is kaudu: https://island.is/beidni-um-tr-milligangi-medlag
• Üksikvanema toetus: https://island.is/en/single-parent-allowances